Tretjakovi galerii (Tretjakow-Galerie)
Muuseumi peahoone fassaad. Kavandas kunstnik [[Viktor Vasnetsov 1902. aastal]] Tretjakovi galerii, ametlik nimetus Riiklik Tretjakovi galerii (Государственная Третьяковская галерея), on Moskvas asuv kunstimuuseum.
Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale.
Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus".
Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et ta soovib kinkida linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna heakskiidul ja tingimustel. Augustis 1892 kinkis Pavel Tretjakov enda ja venna kogu Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles 15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon.
Fassaadi projekt aastast 1900 Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone projekteeris kunstnik Viktor Vasnetsov, ehitustöid juhatas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab püha Jürit lohega võitlemas.
Aastal 1930 ehitati uus külghoone.
Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale.
Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus".
Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et ta soovib kinkida linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna heakskiidul ja tingimustel. Augustis 1892 kinkis Pavel Tretjakov enda ja venna kogu Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles 15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon.
Fassaadi projekt aastast 1900 Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone projekteeris kunstnik Viktor Vasnetsov, ehitustöid juhatas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab püha Jürit lohega võitlemas.
Aastal 1930 ehitati uus külghoone.
Kaart - Tretjakovi galerii (Tretjakow-Galerie)
Kaart
Maa (piirkond) - Venemaa
 |
 |
| Venemaa lipp | |
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| RUB | Venemaa rubla (Russian ruble) | ₽ | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| KV | Komi keel (Komi language) |
| TT | Tatari keel (Tatar language) |
| CE | Tšetšeeni keel (Chechen language) |
| CV | Tšuvaši keel (Chuvash language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |